Lasteaiast
Jüri südames on võrsunud uus võsuke,
12 punga ärkab elule.
Avas uksed lasteaed Võsuke.
Meie lasteaia maja on nii uus ja nii suur. Ja väga ilus! Lasteaed asub nii vahva koha peal. Meie kõrval on suuremate sõprade kool Jüri Gümnaasium. Lähedal on ka väiksemate sõpradega Tõrukese Lasteaed. Isegi tänava nimi on sobiv – Laste tänav.
Lapsi mahub meile hästi palju. See number on nii suur – 240 – , et ma ei oska sinnani loendadagi veel. Minu sõbrad jagunevad 12 rühma. Ja rühmade nimed on meil ka nii toredad – Tammevõsud, Pajuvõsud, Sirelivõsud, jne. Aga meid kutsutakse ka Väikesteks Võsudeks.
Õues on meil nii tore mängida, sest meil on seal palju mänguväljakuid, õuesõppemaja ning lähedal põnev tammik ja matk- ja suusaarajad. Me veedamegi palju aega õues, meil on lasteaias isegi suusad, mida me kõik kasutada saame. Meie õpetajad ütlevad, et õues on väga kasulik olla, sest värske õhk on meile hea ja õues on nii palju õppimist ja kogemist.
Tore on ka see, et meiega tegelevad igas rühmas kolm õpetajat, õigemini küll üks õpetaja ja kaks õpetaja assistenti. See on vahva sellepärast, et siis saame me kõik abi kui mingi töö või tegevus on meie jaoks natuke raske või keeruline. Praegu oleme me alles nii tillukesed, me vajame abi üsna palju. Terve lasteaia peale on meil 50 tädi, kelle hoole all me õpime ja kasvame. Neid kutsutakse Suurteks Võsudeks. Nad on nii ägedad! Nad saadavad meid matkadel ja seikluskäikudel. Nad roomavad ja mängivad meiega põrandal. Nad laulavad ja tantsivad meiega ning ükskord isegi lendasid meiega nõidadena. Nii ägedad on nad!
Tead, tööl käia pole eriti lihtne. Lasteaed on aga laste töö. Suurtele inimestele – emadel ja isadele – tundub, et lasteaias on tore olla. Et kogu aeg mängime ja süüa ning magada saab ka. Tegelikult on ka tore, aga on natuke raske ka. Jah, on tõesti lõbus mängida sõpradega, aga kogu aeg ei jaksa ka teistega koos olla. Vahel on lärm nii suur, et tahaks käed kõrvadele suruda. Ja emme-igatsus tuleb tihti peale ka. Õnneks siis õpetaja tuleb minu juurde ja aitab mul mõtteid mujale viia. Võtame mingi mängu ette, läheme õue või siis pallimerre. Jah, meil on lasteaias pallimeri!. Kellelgi minu sõpradel ei ole lasteaias pallimerd. Ja kellelgi ei ole lasteaias suuski. Sellel talvel me küll suuskadega sõita eriti ei saanud, sest lund ei olnud, aga küll me järgmistel aastatel saame.
Ahh jaa! Kas ma juba ütlesin, et meil on äge lasteaed?
Väike Võsu
Mida hobiluuletajad on lasteaia kohta kirjutanud:
ON ÜKS MAJA, KUS IGAV EI HAKKA
ON ÜKS MAJA, KUS RÕÕMUD EI LAKKA
MAJA, KUS SPORT JA LOOVUS ON HINNAS
MAJA, KUS IDEEDEST ON VILJAKAS PINNAS
SEE ON KOHT, KUS ÕLG TOETAB ÕLGA
KOHT, KUS VÄLJAKUTSEID KEEGI EI PELGA
MAJA, MIS PEEGELDAB HEADUST JA RÕÕMU
IGA VEEDETUD HETK ANNAB POSITIIVSE SÕÕMU
PAIK, KUS KURJUSEL VOLI POLE TULLA
PAIK, KUS HEA “VAIB” ON KALLIM KULLAST
VÄÄRT SELTSKOND, SEIKLUSED JA PÖÖRASED IDEED –
SEE ONGI MEIE MAJA MENTALITEET!
Merlyn
Keset Jüri on üks maja
väljast mitte väga kena.
Ära sellest üldse heitu
hoopis sisemuse peitub
selle maja võlu.
Monica
On üks maja, kus kunagi igav ei hakka!
On üks maja, kus mängud kunagi ei lakka!
On üks maja, kus alati on oma seadus!
On üks maja, kus ei õpita jonniteadust!
Siin majas on paha tuju jaoks ukse ees taba!
Siia majja rõõmus meel sisse saab vabalt!
Siin majas ei tunta kunagi üksindust!
Siin majas on sõprus ja siin on ka lust!
Võsukese lasteaed on see tore maja,
siin on kõik, mis lapsel kasvamiseks vaja!
Krissukas
VÕSUKESE MAJA
Jüri alevikus on üks maailma vingeim koht,
kuhu Sul sattuda on oht.
Laste 5, on aadressiks maja peal.
Ja kui Sa vaid teaks kui palju juhtub seal.
Selles majas tegelasi on igat sorti.
Ja kujuta pilti, igal tähtpäeval pakutakse torti.
Pesakondi selles majas on lausa 12.
Oled Sina varem kuulnud neist?
Igal pesakonnal oma nägu ja tegu,
see on see kõige ehtsam rõõmupesa segu.
Pesakonna õpetajaid on vahvalt igasuguseid,
kelle tegemised on laste ideede elluviimiseks parim leid.
Nad nii vahvad naised, ei risti löö millegi ees ette,
Hüppavad kasvõi lastega hullates koos vette.
Nad märkavad, kuulavad ja on nii päris kohal iga lapse jaoks,
et rõõmuhõikesked sellest majast ei kaoks.
Ega majas on tegelasi veel,
mille üle on lausa suurepäraselt hea meel.
Kas tead üht tuba, kuis tegelasi on neli?
Seal rõkkab near, kui maja südame heli.
Jah, nemad on need naised nii head,
kes pesakonandel norgu ei lase lasta pead.
Neil jagub ideid ja mõtteid ning tegutsemiselusti,
sest neil imelistel jagub päevadesse värvi, mitte ainult valgeid ja musti.
Ja siis on üks tuba, kuhu siseneda on Sul luba.
Tuiskab ringi see neiu mööda maja, et korras hoida iga tuba.
Ta rõõmsalt naeratab Sul alati vastu,
kuid ilma koputamata Tema ruumi Sa ära astu.
Siis edasi on üks mehine ruum,
kus on kõikvõimalike paranduste tuum.
Ta on selle maja mehine vägi.
Õnnelik on see, kes Teda päeva jooksul nägi.
Majas on ka üks eriliste tüdrukute tuba,
kus niisama mängimiseks pole luba.
Särasilmselt kostitada oma ruumis tahavad nad kõiki,
just nii palju kui mahub, sinna minna võibki.
Siin majas ei kortsu ei lina ei tekikott,
olgu see selge kui sott,
Üks naine nii tubli ja visa on Ta,
kes kõiges selles järge aitab pidada.
Üks tütarlaps nii hell ja hea,
tänu kellele ei valuta meil pea.
Ta märkab majas täita kõigi keha ja hinge,
Tema lähenemine on nii soe ja vinge ning lahustab iga pinge.
Pillimängu ja pallimängu, tahavad kõik ju ikka,
selleks peavad neli naist suures ruumis pidu ikka.
Nad rõõmsalt koos ja üksigi teevad tegusid,
Majas teavad kõik nende imeliste rõõmsaid nägusid.
Carolin
PÄEV VÕLULASTEAIAS
See vahva teekond algas umbes 6 aasta tagasi, kui need väikesed Võsukesed veel emmet taga nutsid, püksi kakasid, AGA lõunal veel magusalt magasid.
Aga täna algab päev lasteaias rõõmsalt: Tere hommikut!
Peagi, Milana sorgib pudrus ja Rasmus räägib oma ema kaotsi läinud kummikust.
Energiast pakatav, punapäine Monica, kogub kõik lapsed hommikuringi, et päevaks plaane teha
Õunakooki teeme täna ise, matkame jalgratastega metsas, lõket teeme, käime teatris, meisterdame munakoortest roboti, batuudil hüppame ja rannas pruuniks saama peab keha!
Särasilmne juhataja pistab pea ukse vahelt sisse ja hõikab: „Ja et igav ei hakkaks ja tasuta bussi saaks topelt,
tuleb ära teha ka Rae valla kõige kuulsam JüriLoppet!
Ja kes kõige aktiivsemalt seal lidub
Seda ootab kevadel karikapidu! „
Päev möödub õues, kus liumäed, kiiged, ronimispuud ja seiklusrada
Jänkud vajavad hoolt, maasikad kastmist…siis levib aroom, sest maitsva supiga kokkadel tulel on pada!
Lõunalauas Mart, Oliver ja Kristen piiluvad tüdrukuid ja räägivad seda va armastuse juttu
Siis saabub tasane Kadri…kuulab nad ära ja paneb siis osavalt isegi naeru kihistavad Brigite ja Elise, õue madratsile tuttu.
Une ajal, ilus Lille koob kõik ilusaks enda ta ümber ja tema võib küll rekordite raamatusse panna,
100 kilomeetrit patse ta punununud, olgu siis sooviks Elsa või Anna!
Laulutunni lõpus söövad Maia ja Isabel jäätist ja komme.
Liikumistunnis saab Ike kukerpallitada ja Jossu tõstab usinalt sangpomme.
Liivakastis löövad Saski ja Konrad vanad potid ja pannid helkima
Ja Kristo teab rääkida, et õhtul võb minna tünnisauna ja ööseks jääda isegi lasteaeda telkima!!!
Kui siis päeva lõpuks viimasena, Mina( ja alati uut värvi kingadega Minna isa), seisame lasteiaia väravas,
Siis on nii vahva näha, et laps tõttab vastu rõõmsalt, silm õnnest endiselt säramas!
Te pühendunud töö, see lõpuks ehk ka ära tasub
Kui heade mälestustega, rõõmus, iseseisev laps siit lasteaiast kooliteele asub.
Teie auks nüüd püsti tõustes, hüüavad kõik lõpetajad
Aitäh Teile kallid õpetajad!
Milana ema